Mänguasjade valik on suur ning paljude toodete kirjelduses lubatakse, et need on arendavad. Tegelikult ei muuda mänguasja arendavaks ainult vilkuvad nupud, tähed või numbrid. Kõige rohkem õpib laps sageli mänguasjaga, mis äratab temas uudishimu ja jätab talle võimaluse ise proovida.
Hea mänguasi sobib lapse praeguste oskustega, kuid ei muutu kohe igavaks. See võib olla lihtne klots, pusle, sorteerimiskast või rollimänguasi. Oluline on, mida laps sellega teha saab: kas ta saab ehitada, katsetada, kujutleda, lahendusi otsida või mängu iga kord veidi erinevalt jätkata?
Vanusesoovitus aitab valikut kitsendada, kuid ainult sellest lähtuda ei tasu. Sama vanad lapsed võivad olla väga erinevate huvide ja oskustega. Mõni kaheaastane naudib pikalt kujundite sorteerimist, teine tahab juba matkida köögis toimetamist või mängida autodega välja terveid lugusid.
Esimesel eluaastal õpitakse meelte ja liikumise kaudu
Imiku jaoks on maailm täis uusi helisid, materjale ja liikumisi. Esimestel kuudel sobivad mänguasjad, mida on mugav haarata, katsuda ja jälgida. Kõristid, pehmed tegevusmänguasjad ja erinevate tekstuuridega lelud annavad lapsele võimaluse avastada, kuidas tema enda liigutus tekitab heli või paneb eseme liikuma.
Kui laps hakkab iseseisvalt istuma ja aktiivsemalt põrandal tegutsema, muutuvad huvitavaks veerevad mänguasjad, suuremad klotsid ja lihtsad püramiidid. Alguses ei pruugi laps neid veel eesmärgipäraselt kasutada. Ta võib klotse käest kätte tõsta või täiskasvanu ehitatud torni hoopis ümber lükata. Ka see on õppimine.
Selles vanuses tuleb eriti hoolikalt jälgida tootja vanusesoovitust. Mänguasjal ei tohiks olla väikeseid eemaldatavaid osi ning see peab olema valmistatud materjalidest, mis sobivad lapsele, kes uurib esemeid sageli ka suuga.
Kui otsid kingitust lapse esimese sünnipäeva puhul, vaata ka meie juhendit „Mida kinkida 1-aastasele lapsele?“.
Ühe- kuni kaheaastane tahab ise proovida
Teisel eluaastal muutuvad lapse käeliigutused järjest täpsemaks. Ta proovib esemeid üksteise peale asetada, neid karpi panna ja jälle välja võtta. Sageli pakub talle suurt rõõmu sama tegevuse kordamine.
Selles vanuses sobivad hästi ladumisklotsid, püramiidid ja suuremate detailidega sorteerimismängud. Need annavad lapsele võimaluse katsetada ilma, et ebaõnnestumine mängu lõpetaks. Kui kujund esimesel korral õigesse avasse ei lähe, saab seda pöörata ja uuesti proovida.
Näiteks Little Dutch „Little Goose“ kujundite sorteerimismäng pakub lapsele võimalust kujundeid uurida ja sobitada. Valides tasub alati kontrollida konkreetse toote vanusesoovitust, sest pealtnäha sarnaste mänguasjade detailide suurus ja raskusaste võivad erineda.
Ka lihtne pusle võib selles vanuses huvi pakkuda, kui selle tükid on suured ja lapsele hõlpsasti haaratavad. Little Dutch „Little Farm“ heliga puidust pusle on tootja järgi mõeldud lastele alates 12. elukuust. Looma õigesse kohta asetades kuuleb laps sellele vastavat heli, mis lisab sobitamisele veel ühe avastamisvõimaluse.
Kahe- kuni kolmeaastane avastab kujutlusmängu
Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed matkima igapäevaseid tegevusi. Mänguasjast telefon võib saada tähtsa kõne vahend ning klotsist võib ühel hetkel saada auto, toit või väike maja. Selline kujutlusmäng ei vaja palju valmis funktsioone. Vastupidi, avatud kasutusega mänguasjad annavad lapsele rohkem võimalusi oma ideid proovida.
Selles vanuses võivad mängu tulla lihtsad köögitarbed, tööriistakomplektid, nukud, autod ja loomakujud. Laps ei järgi veel tingimata kindlat lugu, vaid kordab talle tuttavaid tegevusi: segab kujuteldavat toitu, paneb nuku magama või sõidutab autot ühest toast teise.
Klotsid on endiselt hea valik, kuid nüüd võivad ehitised muutuda kõrgemaks ja sihipärasemaks. Samuti hakkavad sobima veidi keerukamad pusled ja mängud, kus tuleb esemeid värvi, kuju või suuruse järgi võrrelda.
Täiskasvanu saab mängu toetada lihtsate küsimustega. „Kuhu see auto sõidab?“ või „Mida sa nukule süüa teed?“ annab lapsele võimaluse oma ideid väljendada. Mängu ei ole vaja juhtida ega iga detaili õiget kasutamist ette näidata.
Kolme- kuni viieaastase mäng muutub järjest loovamaks
Lasteaiaeas kasvab kiiresti lugude loomise ja rollimängu osakaal. Mänguköök võib ühel päeval olla kohvik ja järgmisel päeval loomaarsti vastuvõtt. Lapsed annavad mänguasjadele uusi tähendusi ning kaasavad mängu järjest rohkem tegelasi.
Selles vanuses sobivad rollimängukomplektid, magnetmängud, ehitusklotsid, mosaiigid ja eakohased lauamängud. Hea mänguasi ei pea lapsele valmis tulemust ette andma, vaid võib pakkuda materjali, millest midagi ise luua.
Näiteks Goki magnetmäng „Loo oma maailm“ sisaldab erinevaid kujundeid, millest saab koostada pilte ja tegelasi. Tootja vanusesoovitus algab kolmandast eluaastast. Laps võib alguses kasutada kaasasolevaid näidiseid, kuid hiljem luua kujunditest täiesti oma maailma.
Kolme- kuni viieaastasele võivad huvi pakkuda ka tasakaalu- ja osavusmängud. Nendes ei ole alati oluline võitmine. Juba detailide asetamine, kukkunud torni uuesti ehitamine ja teise mängija tegevuse jälgimine annavad lapsele väärtusliku mängukogemuse.
Koolieelses ja koolieas muutuvad ülesanded keerukamaks
Vanem laps suudab kauem keskenduda ja järgida mitme sammuga juhiseid. Ta võib nautida keerukamaid konstruktorikomplekte, suurema tükkide arvuga puslesid, nuputamismänge ning lauamänge, kus tuleb oma käiku planeerida.
See ei tähenda, et mäng peaks muutuma ainult õppimiseks. Ka kooliealine laps vajab vaba mängu, kus pole ette antud õiget tulemust. Loovkomplektid, ehitusmängud ja detailsemad rollimängud annavad talle võimaluse oma ideid arendada ning tehtut vajaduse korral ümber mõelda.
Lauamängu valides tasub lisaks pakendil märgitud vanusele vaadata mängu kestust ja reeglite keerukust. Kui esimene mäng kestab liiga kaua või nõuab korraga paljude reeglite meelespidamist, võib laps kiiresti huvi kaotada. Parem on alustada mängust, mille ühe vooru saab lõpetada enne, kui tähelepanu hajub.
Kas elektrooniline mänguasi on vähem arendav?
Elektrooniline mänguasi ei ole iseenesest halb ega hea. Oluline on see, kui palju jääb mängus lapse enda otsustada. Kui mänguasi reageerib ainult ühe nupu vajutamisele alati samal viisil, võib huvi kiiresti kaduda. Kui helid või valgus toetavad lapse tegevust ja annavad talle võimaluse katsetada, võib mänguasi olla väga kaasahaarav.
Tasub tähele panna ka helitugevust. Väga vali mänguasi võib muutuda väsitavaks nii lapsele kui ka ülejäänud perele. Praktiline on valida toode, mille heli saab reguleerida või vajaduse korral välja lülitada.
Kõige parem mänguasjade valik ei koosne ainult ühest liigist. Kodus võivad kõrvuti olla puidust klotsid, pehme kaisuloom, heliga pusle ja rollimängukomplekt. Need pakuvad lapsele erinevaid tegevusi ning võimaldavad valida mängu vastavalt tujule.
Mänguasja valides jälgi last, mitte ainult pakendit
Vanusesoovitus on vajalik eelkõige ohutuse ja mänguasja raskusastme hindamiseks. Lõpliku valiku tegemisel tasub aga mõelda konkreetsele lapsele. Milliste mänguasjade juurde ta ikka ja jälle tagasi läheb? Kas talle meeldib ehitada, liikuda, joonistada või hoopis lugusid välja mõelda?
Liiga lihtne mänguasi võib kiiresti kõrvale jääda, kuid ka liiga keeruline mänguasi ei pruugi last veel kõnetada. Hea valik pakub väikest väljakutset, millega laps saab ise või vähese abiga hakkama.
Arendav mänguasi ei pea lapsele midagi otseselt õpetama. Piisab sellest, kui see tekitab soovi uurida, proovida ja uuesti alustada. Just sellise mängu kaudu harjutab laps püsivust, loovust ja probleemide lahendamist – sageli ise seda märkamata.
Tutvu KEDI Lastekaupade laua- ja nuputamismängude ning puslede, klotside ja konstruktorite valikuga. Enne tellimist kontrolli alati konkreetse toote juures toodud vanusesoovitust ja hetke laoseisu.